Lasteaeda tulek on ju imelihtne…

MINA LÄHEN LASTEAEDA

Abiks vanemale!

Info lasteaeda mineva lapse jaoks

Lasteaeda minek mõjutab kogu pere igapäevaelu. ( NB! lasteaiad on avatud E -R ning riiklikel pühadel suletud 😉).

Lasteaeda tulles puutub laps esmakordselt kokku nii suure hulga võõraste inimestega (täiskasvanud ja eakaaslased). Selline uus olukord tekitab lapses tihti rahutust, ta võib tunda end mahajäetuna ning abituna kuna ta ei oska veel palju asju   (NB! Ja tegelikult ta ei peagi oskama 😊).

Esmakordselt lasteaeda minnes käituvad lapsed väga erinevalt: võib esineda nuttu, hammustamist, küünistamist jms. (NB! See on täiesti  normaalne 😊).

Lapse käitumist kohanemisperioodil on raske ette ennustada (NB! Ja mitte ainult kohanemisperioodil 😉).

Lapse kohanemist toetab lasteasutuse ja kodu koostöö, vastastikune usaldus ja lugupidamine.

Koostöö aluseks on pere avatud suhtlemine õpetajatega.

Kaasa aitab ka peretraditsioonide tutvustamine ja muu oluline info lapse kohta (tervis jne.).

Et laps kohaneks paremini, räägi lapsele juba varem, (positiivses võtmes) mis koht on lastead ning millega seal tegeletakse.

Kehtestage kodus päevakava, mis on lähedane lasteaias kehtivaga (magamine, söömine jne.).

Haigusnähtudega last lasteaeda vastu ei võeta, vaid ravitakse kodus.

Lasteaiapäev lapsele on sama, mis täiskasvanule tööpäev (võimalusel võimaldada lasteaiavabu päevi).

Lasteaeda minnes olen 2- või 3-aastane ja mul võiks olla juba järgmised oskused:

Hommikul tõustes rõõmus mu meel, jalge all on lasteaiatee (lasteaeda lähen hea tujuga ja puhanuna 😊)

Jalga panin püksid, selga särgi emme pani kinni need nööbivärgid (riietun iseseisvalt nii, nagu oskan 😊)

Kraani all ma pesen käsi siis mu organism ei väsi (esmased enesehügieeni oskused 😊)

Pissil käin ma poti peal, nii on puhas olla hea ( lasteaeda tulles võiks laps potil käia, mitte kasutada selleks mähet 😊)

Lusikaga putru söön hiljem osalen ka õppetöös  (püüan süüa iseseisvalt lusikaga, mitte käega)

Lisaks eelnevale võiks laps veel osata:

  • Reageerib oma nimele
  • Tunneb ära oma asjad (riided ja jalanõud)
  • Joob tassist iseseisvalt
  • Mõistab lihtsamaid sõnu
  • Kasutab suheldes 1-2 sõnalisi väljendeid, mis ei pruugi esialgu olla grammatiliselt õiged
  • Mõistab situatsiooniga seotud kõnet ja korraldusi
  • Püsib puhkeajal voodis vaikselt ja rahulikult
  • Mängib teise lapsega kõrvuti, hiljem koos

 

On üks koht, kus igav ei hakka.

On üks koht, kus mängud ei lakka

On üks koht, kus on oma seadus,

siin ei õpita jonniteadust,

selles majas püsigu headus.

On üks koht, kus mängud ei lakka,

ainult voodis ollakse vakka.

Siin ei tuntagi üksindust,

siin on sõprus ja siin on lust.

 

VAHVAT LASTEAIATEED!  😊